Kuulan Iggy Popi ja...
...istun oma väikses maailmanurgas taaskord.
Reis oli tore! Algas ta kolmetunnise tee ääres seismisega (õe ja mingi kutiga Vermontist, kes käis Peterburis vene keelt õppimas ja nägi vihmas välja nagu õnnetu kutsikas). Lõpuks võtsime ikka Pärnust bussi ja õhtuks olimegi Riias. Johhaidii ja huumorisoonetud ameeriklased!
Coventrysse saime Gatwickist kahtlaselt lihtsalt - autoga otse kesklinna.
Anywhoo - tuhkrud, chippyd, Birmingham, spliffid, Stratford, siider, halvad õudusfilmid, muusikapoed (OOOmuusikapoed!), õuduste maja, tuvid, inimesed, London, õe toredad sõbrad, viinadega tšehhi poisid, õlledega poola korvpallifännid (!), palju kõike.
Eile õhtul - udune, märg ja vihmane kodumets, sirelipõõsas akna all lookas. Värskus ja ööööölõhnad. Ja mu kallis kass.
