natuke kirjutan

Kuidagi õnnestus mul juulikuu viimasel päeval angiini haigestuda. Muidugi, selle asemel, et kohe koju minna, pidin M'i sünnipäeval käima, veini ja viina jooma ja siis kolm kiltsa värisedes koju kõndima. Ei usu, et see eriti head tegi. Eile käisin voodist väljas täpselt nii palju, kui põis tunda andis. Täna olen juba kaks filmi ära vaadanud - Hunger ja Les Quatre Cents Coups.

Enne seda olin enamuse ajast unenägudes, mis muutusid aina veidramaks ja veidramaks. Öö enne palaviku tõusmist nägin ainult luupainajaid, nüüd on uned filmilaadsed, müstilised, erksad.

Kolmapäeval käisin E'ga tehases jõulupeol (kingituseks saan Sandra Jõgeva novellikogu ja E muusika dvd). Teise korruse galeriisse ehitatud sauna nägin esimest korda, sisse ei roninudki. Kõik teised käisid. Vana (p)arm istus toolil, maani täis, silmad krõllis ja jõllitas. Jutlesime täpselt nii palju - tema: "eh, mõtlesin, et äkki saaks ühe suitsu rottida" "you know, Lea is really good at this and this and this...(oma girlfriendile)". Ei tea. Pärast seda, kui ma M'i (kes jõi tublisti viina, ei nõustunud oma pereelust rääkima ja lõi Leedust päris satanistlikule tsikile õnnetult külge) norimise peale prahvatasin, et me pole E'ga paar, hakkas L naerma, kuidagi lõdvenes ja läks oma austraalia girlfriendiga ära magama. Viimasest muide niipalju, et kuidagi sunnitult palju üritas minuga suhelda ja tegi võltse komplimente.


Veel oli seal M'i kaks sõpra, kellest üks alati sellise pilguga jõllitab, et mulle jääb mulje, nagu teaks ta midagi kompromiteerivat. Vahib 10 sekundit süüdimatult otsa ja siis muigab. Täielik müstika!

Ja siis peotäis välismaalasi, nende hulgas eksiilis gruusia kirjanik, kelle inglise keel eriti hea ei olnud. Istus ja kuulas. Ja kui mingi tuttav sõna kõlas, siis naeris ja noogutas või raputas pead. Muidu suitsetas läbi oma pitsi sigarette ja oli vait. Aga välja nägi kui tõeline revolutsionäär! Ja iisraeli noormees, kes muide Waltz with Bashiri animaator Yoni Goodman'i käe all õpib. Ja see iisraeli noormees oli väga tore noormees, siiras, haritud, viisakas (ja silmis oli tal mingi ebamaine sära).

Ja kohtun J'ga, kes elab tehases alates sügisest ja, saades teada, kes ma olen, ütleb, et on minust kõigi käest palju head kuulnud ja pakub öömaja. Tänan, kuid lähen koos tasuta saadud viinapudeli (M läks ära magama) ja E'ga linna. Ja tee pealt räägin talle täiesti siiralt, et ei saa aru, kuidas küll võisin olla nii armunud sellesse inimesse. Kuidas küll asjad muutuvad!

Viinaga kaugele ei jõua, veel üks kummelitee ja hommikul läksin tööle. Uni uni uni. Eks ma siis vast haigeks jäingi.

Ahjaa, ja folk oli ka tore. Ilma tagajärgedeta, kahjuks või õnneks, aga vähemalt oli kohapeal lõbus. Täielik müstika oli suur valge korter, kuhu M mind kaasa tiris, ja kus oli nii hea olla, et uskumatu. Ilusad ja head inimesed. Lamasime kaks ööd diivanil, täiesti rahul ja lõpmata õnnelikud (loe - maani täis).

0 segaseks jäänud keissi