Har-har-har, baguette!
Ja kellele ei meenu Kivirähk, see lugegu rohkem Kivirähki.

Tahan olla nagu Erkki..


...ja sellepärast kirjutan ka oma marsasõitudest!

Eelmisel nädalal läksin rahuliku ja rõõmsa meelega mina siis marsa peale Rävalast. Astusin siis mina lahtise marsaukse juurde, kui äkki vaatasid sealt mulle otsa kümme vene nolki, kes kisades mul nina ees ukse kinni tõmbasid. Johhaidii, mõtlesin mina. Aga astusin siiski julgelt, ise ust lahti kangutades, sisse. Järgnes mõistetamatu naeru-jutu-mölavadin. Tegelikult ühest sain aru - prince William...Shakespeare! Ühesõnaga olid kõik istekohad noormeeste poolt võetud ja sõidu alguseks oli masin seisvaid naisi täis. ILUS! Mingi 50 aastane bisnessvuman, blond ja värvitud ja hirmus tige, sai istuma. Pärast pikka vaidlust, muide. Mina seisin päris taga lõpus ja irvitasin ta toriseva näo peale kuni kodupeatuseni välja!

Noh, nojah. Eile läksin ka marsa peale. Seekordne elamus oli järgnev - marsajuht jääb 5 minutit hiljaks, aga on nii tore ja viisakas, et mitte ei kipu keegi virisema...või on see nii vaid eestlase orjamõtlemise tõttu, et näkku ei julgenud keegi iitsatada ja kodus pärast viriseti pool ööd kaasale? Anywhoo, hakkab auto lõpuks liikuma. Kristiineni välja laabub kõik ladusasti. KUNI. Marsakas, nagu tore eesti keele õpetaja Mänd alati kippus ütlema, teeb ootamatu manöövri ja maandub taksopargi statoilis. How come? Sõnagi lausumata voolab juht õue, topib marsa bensiini täis, ja läheb ise kümneks minutiks poodi. Mina joonistan samal ajal udusele (was it the wine?) aknale kindaga jaburusi. Juht tuleb tagasi, keegi ei ütle mitte midagi, tal on läbipaistva vedelikuga pudel käes, ilma sildita ja puha, ja alustab siis taas sõitu.

Teema lõpp!

I miss my old blaagh

And, missing my old blaagh has made me(and apparentlu also Kaia) miss 9th grade! Ehk vanakooli kambäkk minu ellu, mis sest, et üheks õhtuks.

1.MC Hammer - Baby got Back
2.Run DMC - I'ts like that
3.Vanilla Ice - Ice Ice Baby
4.Mc Hammer - U can't touch this
5.Happy Mondays - 24 hour party people

Personality disorder

Personality Disorder Test Results
Paranoid |||||| 30%
Schizoid |||||||||||||| 54%
Schizotypal |||||||||||||||||| 78%
Antisocial |||||||||||| 50%
Borderline |||||||||||||||||| 74%
Histrionic |||||||||||||||| 62%
Narcissistic |||||| 30%
Avoidant |||||||||| 38%
Dependent |||||||||||||||| 66%
Obsessive-Compulsive |||||||||||| 46%
Take Free Personality Disorder Test
personality tests by similarminds.com

Parem vist

On olla ja eriti hea hakkab, kui ma püsiva töö ka suudan leida. Ja püsivama rahu. Aga enesetunne läheb aina paremaks.

Suurejoonelised tundlikud kunstnikud ehk sitapead võivad persse minna. Have fun fucking yourself over.

Aber true blood ist sehr nauditav. I'm insane, engaged for the second time this year, I'm fucking brilliant.

Laupäev ja puha

Täna jõudsin siis lõpuks koju. Eile õhtul jõudsime Kolmes Lõvis ühe loo ära tantsida, siis tuli tädi ja palus meilt sissepääsutasu 16 krooni. Ilus! Enne seda läks üks kollane ratas kõnniteeääri vastu põrgates koju. Mida ma enam koduks nimetada ei tohi. Mitu korda oleme koos, kurnatult ja õnnelikult, jõudnud selle trellidega ukse juurde, mille taga ootab meid tahmane kullakallis kass? Aga seekord läks ta üksi. Ja see oli ühtaegu valutu ja hirmus valus.

Ma lihtsalt ei suuda praegu uskuda, et ma kunagi sinust üle saan. Ja sa ei vääri seda üldse.

Teine katse


Uude ellu astumisele tänu kustutas vana armastus mu kõigekukuma, mu blogi. Kas see on näitaja tõelistest tunnetest, ei oska ma kommenteerida, küll aga teeb mind täitsa rõõmsaks tõsiasi, et suutsin ühe heasoovliku filantroobi nii kaugele ajada. Viis punni mulle! Kuigi mina jäin kaotajaks, säästsin vähemalt lõpus oma väärikuse, mida kõik need pikad kuud olin materdanud.

Noh, kahju on muidugi. Eriti kahju, et sama aadressigi ei lastud kasutada.

Nüüd on nii, et telefoni pole, numbreid pole, messengeri pole, orkutit ka pole (OH ÕUD!), aga näe, blogi nüüd jälle on. Vanaisa pole ka. Jätkuvalt ja igaveseks.

Ja tööd ei ole, rahu pole, armastust pole, kindlust pole, raha pole.

Aga näe, blogi nüüd jälle on.

Ja kesk neid kohutavaid aegu on huvitav, vaatan intervjuud Annie Lennoxiga ja mõtlen, et kas tuleb ka aeg, kui ma räägin nendest hirmsatest, põnevatest, igavatest, kurbadest aegadest, mis juba mõnda aega kestnud on. Will I survive to tell the story?

an sms that sums it all up - Kukunurr, sa oled natsa ettearvamatult kaootiline, aga kohutavalt armas!

Yann Tiersen - Monochrome