Veel üks ajalugu II

Kuidagi õnnestus mul juulikuu viimasel päeval angiini haigestuda. Muidugi, selle asemel, et kohe koju minna, pidin M'i sünnipäeval käima, veini ja viina jooma ja siis kolm kiltsa värisedes koju kõndima. Ei usu, et see eriti head tegi. Eile käisin voodist väljas täpselt nii palju, kui põis tunda andis. Täna olen juba kaks filmi ära vaadanud - Hunger ja Les Quatre Cents Coups.

Enne seda olin enamuse ajast unenägudes, mis muutusid aina veidramaks ja veidramaks. Öö enne palaviku tõusmist nägin ainult luupainajaid, nüüd on uned filmilaadsed, müstilised, erksad.

Kolmapäeval käisin E'ga tehases jõulupeol (kingituseks saan Sandra Jõgeva novellikogu ja E muusika dvd). Teise korruse galeriisse ehitatud sauna nägin esimest korda, sisse ei roninudki. Kõik teised käisid. Vana (p)arm istus toolil, maani täis, silmad krõllis ja jõllitas. Jutlesime täpselt nii palju - tema: "eh, mõtlesin, et äkki saaks ühe suitsu rottida" "you know, Lea is really good at this and this and this...(oma girlfriendile)". Ei tea. Pärast seda, kui ma M'i (kes jõi tublisti viina, ei nõustunud oma pereelust rääkima ja lõi Leedust päris satanistlikule tsikile õnnetult külge) norimise peale prahvatasin, et me pole E'ga paar, hakkas L naerma, kuidagi lõdvenes ja läks oma austraalia girlfriendiga ära magama. Viimasest muide niipalju, et kuidagi sunnitult palju üritas minuga suhelda ja tegi võltse komplimente.


Veel oli seal M'i kaks sõpra, kellest üks alati sellise pilguga jõllitab, et mulle jääb mulje, nagu teaks ta midagi kompromiteerivat. Vahib 10 sekundit süüdimatult otsa ja siis muigab. Täielik müstika!

Ja siis peotäis välismaalasi, nende hulgas eksiilis gruusia kirjanik, kelle inglise keel eriti hea ei olnud. Istus ja kuulas. Ja kui mingi tuttav sõna kõlas, siis naeris ja noogutas või raputas pead. Muidu suitsetas läbi oma pitsi sigarette ja oli vait. Aga välja nägi kui tõeline revolutsionäär! Ja iisraeli noormees, kes muide Waltz with Bashiri animaator Yoni Goodman'i käe all õpib. Ja see iisraeli noormees oli väga tore noormees, siiras, haritud, viisakas (ja silmis oli tal mingi ebamaine sära).

Ja kohtun J'ga, kes elab tehases alates sügisest ja, saades teada, kes ma olen, ütleb, et on minust kõigi käest palju head kuulnud ja pakub öömaja. Tänan, kuid lähen koos tasuta saadud viinapudeli (M läks ära magama) ja E'ga linna. Ja tee pealt räägin talle täiesti siiralt, et ei saa aru, kuidas küll võisin olla nii armunud sellesse inimesse. Kuidas küll asjad muutuvad!

Viinaga kaugele ei jõua, veel üks kummelitee ja hommikul läksin tööle. Uni uni uni. Eks ma siis vast haigeks jäingi.

Ahjaa, ja folk oli ka tore. Ilma tagajärgedeta, kahjuks või õnneks, aga vähemalt oli kohapeal lõbus. Täielik müstika oli suur valge korter, kuhu M mind kaasa tiris, ja kus oli nii hea olla, et uskumatu. Ilusad ja head inimesed. Lamasime kaks ööd diivanil, täiesti rahul ja lõpmata õnnelikud (loe - maani täis).

teemakohane klassika kahe mõnusa mehega


Muidu on nii, et plaan on pärast tööd ujuma minna. Mõnus unine on olla, päikese soojus, aknapilust lahvatab vahepeal välja tuul, kausis on maasikad, selg valutab, nahk paksult kreemine ja lõhnab soojuse järgi. Ja tänase hommiku hetk-rosin oli murakamagus.

See soojus teeb inimestega igast trikke.

...and more awsome than ever before!

Or not so much so, really.

Ei, tore on, ma sain ajutise töö endale, istun TLU uue maja kuuendal korrusel laua taga, aknast on vaade merele ja ilusatele laevadele ja majadele ja Paljassaarele, kus ma oma teadliku elu jooksul alles eile esimest korda käisin (ja mis oli hirmtore, ratastega koplisse, paljassaarde ja liinidele..oui!). Istun siin viis tundi päevas, viis päeva nädalas ja saan kolme nädala eest viis tonni. 90% ajast ei tee mitte midagi (not if imitating reading, tuning in to technicolor web of sound and doing facebook quizzes count as working, which is clearly not the case here). Joon kohvi ja söön shoksi.

Homme on kultuuriteaduse vestlus. Hea mugav minna vähemalt, hüppan paar korrust allapoole ja räägin...oota, mida ma neile üldse räägin?! Ma ei tea kas olla tänulik oma küll-ma-süsteemist-jagu-saan tüüpi suhtumise üle või muretseda ettevalmistuse puudumise pärast, küll selgub see aga homme pärast keskpäeva. Eks ma siis teen mental note´i.

Mida ma teinud olen, küsite te minult? Well, nothing really - burnt a freaking hole in my shirt this morning for example. Wasn´t home and am therefore wearing a MANLY T-shit. I enjoy this, oh I do. Ja muidu üritanud lugeda (Kultuurite analüüs), vaadanud ära paar head filmi (Waltz with Bashir!), rallitanud rattaga, kuulanud Iggyt, andunud pole olnud, küll aga olen veits andnud korvi.



Poisid on lollid!!!

P.S. Helistage mulle, mu kallid sõbrad ja lähme käime kuskil toredas kohas ära. Või võtame midagi ette. Enne kui külmaks läheb.

An adaptation of Maurice Sendak's classic children's story, where Max, a disobedient little boy sent to bed without his supper, creates his own world--a forest inhabited by ferocious wild creatures that crown Max as their ruler.
Release Date: 16 October 2009 (USA)

kõik põhjusetud paanikad on ajutiselt möödunud ja võin oma rada rahulikult edasi komberdada. ja pealegi veel tujuga, mis oli viimati nii hea aastake tagasi.


Kuulake talvehommikutel Dark Was the Night (2009)plaati, vaadake Alleni viimast üllitist, võtke sõber kaasa ja minge kelgutama. Ja kullakesed, hoidke oma kindad südamele ja miks ka mitte taskule lähemal, sest ringi liiguvad halastamatud amoraalsed kindavargad. va tõprad!