Veel üks ajalugu II

DISKOTRON
suitsumasin, popidiot&värvilised tuled
piiritus, ei aitäh, mul on veel palju veini

kepi ja armastuse virvarrist väljub võitja ja pretensioonid kaovad
kevad ON KAUNIS

helesinisele koidule vastu, ajee
meri täiesti tasane ja peegelsile
peeglis oli kajakaid ja kive
ja need paratamatult poegivad kajakatõprad olidki põhjuseks miks pidi sama kiirelt tagasi kaldale sumpama

jätsime idülli, jätsime potentsiaalsed mälestused ja potentsiaalse romantika
pritsisin teda veel korra, ta kiljus, käis põõsas kusel ja pani riidesse

suitsud otsas, koju magama (miskipärast alati alles valendava taeva taustal)

suur ja püha pidusöök sõpradega
siider ja magamatus viivad linna

kus

kolmteist klaasi veini, plastiktopsi tegelikult
kaks austraalia pede, antm jaa jaa
the smiths, ülehelikiire kreeklane (jah, maini fowles kohe algul ära)

istun toolil, ees laud, käes lusikas
ja nende vahel litsutult üks õnnetu kook

hoian juukseid ja silitan selga kallil
think trainspotting, thing ewan mcgregor swimming in an ocean of shit, blood, piss and cum
get your fingers down that throat, spit, drink this water

ja arvan edasi, et pea puhevile ajanud ratiofiilid ei jaga matsu välja

elikät

õndsad on need, kes saavad hetk enne koitu sõle tänava kortermaja rõdul alasti ja väänlevalt ian curtise ägisemist kuulata. kaks korda õndsad need, kes pärast paaritunnist und kaste ja märja asfaldi lõhna tundma saavad. kolm korda õndsad, keda koduhoovis roosidega tervitatakse ja kelle voodi naastes tühi pole.

An adaptation of Maurice Sendak's classic children's story, where Max, a disobedient little boy sent to bed without his supper, creates his own world--a forest inhabited by ferocious wild creatures that crown Max as their ruler.
Release Date: 16 October 2009 (USA)

13 aastat läks mööda ja mänglevast, jõulisest, tantsisklevast, röökivast ja ironiseerivast muusikast sai mänglev, jõuline, elu-ja kaotusvalu täis, kuidagi nagu küpsem, kuidagi toorem (resoluutsem!) muusika. Kumba albumit me rohkem armastame? See polegi tähtis, tähtis on, et A Woman A Man Walked By (2009)puhul pole tegu andetu ja arutu oodiga minevikule (praegusel juhul imeimeimelisele albumile Dance Hall at Louse Point (1996)).

Ja vähemat ei saagi Polly Jeanilt oodata - naiselt, kes küll kukub näoli maha, kuid ei kaota .
(actually I have no flippin' idea, but her eyes kind of relate to that. baah, I mean voice)

ten thousand post scriptums. even with such a short text it's all edit-edit-edit.

Dan Auerbach on sehr äge mees ja sai minu poolt väga armastatud bändi The Black Keys kõrvalt hakkama imeilusa albumiga Keep It Hid (2009).

Eile sai sel aastal esimest korda rattasadulasse istutet. 30 kiltsa jaksasin kuidagi maha vändata, aga oi lihased tegid valu. Laup oli õhtul päiksest punane!

Vahepealt sain maha sünnipäevaga, mis osutus täitsa toredaks - saunad, söögid, kallid inimesed, palju veini, natuke vähem kallid inimesed, veel rohkem veini, suvalised inimesed jne. Nii ta läks. Pohmellist hoidusin nii, et jõin järgmistel päevadel edasi, koguseid vaikselt vähendades. Ja pea ei huuga ega midagi.

Välja on ilmunud mingid inimesed, kellega pole ammu suheldud. Mõned toredamad, mõned nõmedamad. Kalender näitab eesoleval ajal rohkelt sünnipäevi, maalkäimisi ja saunaiivninguid(kutsun kõiki!). Ühesõnaga lovely!