Coffee and cigarettes
teemakohane klassika kahe mõnusa mehega
Muidu on nii, et plaan on pärast tööd ujuma minna. Mõnus unine on olla, päikese soojus, aknapilust lahvatab vahepeal välja tuul, kausis on maasikad, selg valutab, nahk paksult kreemine ja lõhnab soojuse järgi. Ja tänase hommiku hetk-rosin oli murakamagus.
See soojus teeb inimestega igast trikke.
Ich bin back...
...and more awsome than ever before!
Or not so much so, really.
Ei, tore on, ma sain ajutise töö endale, istun TLU uue maja kuuendal korrusel laua taga, aknast on vaade merele ja ilusatele laevadele ja majadele ja Paljassaarele, kus ma oma teadliku elu jooksul alles eile esimest korda käisin (ja mis oli hirmtore, ratastega koplisse, paljassaarde ja liinidele..oui!). Istun siin viis tundi päevas, viis päeva nädalas ja saan kolme nädala eest viis tonni. 90% ajast ei tee mitte midagi (not if imitating reading, tuning in to technicolor web of sound and doing facebook quizzes count as working, which is clearly not the case here). Joon kohvi ja söön shoksi.
Homme on kultuuriteaduse vestlus. Hea mugav minna vähemalt, hüppan paar korrust allapoole ja räägin...oota, mida ma neile üldse räägin?! Ma ei tea kas olla tänulik oma küll-ma-süsteemist-jagu-saan tüüpi suhtumise üle või muretseda ettevalmistuse puudumise pärast, küll selgub see aga homme pärast keskpäeva. Eks ma siis teen mental note´i.
Mida ma teinud olen, küsite te minult? Well, nothing really - burnt a freaking hole in my shirt this morning for example. Wasn´t home and am therefore wearing a MANLY T-shit. I enjoy this, oh I do. Ja muidu üritanud lugeda (Kultuurite analüüs), vaadanud ära paar head filmi (Waltz with Bashir!), rallitanud rattaga, kuulanud Iggyt, andunud pole olnud, küll aga olen veits andnud korvi.
Poisid on lollid!!!
P.S. Helistage mulle, mu kallid sõbrad ja lähme käime kuskil toredas kohas ära. Või võtame midagi ette. Enne kui külmaks läheb.
Kuulan Iggy Popi ja...
...istun oma väikses maailmanurgas taaskord.
Reis oli tore! Algas ta kolmetunnise tee ääres seismisega (õe ja mingi kutiga Vermontist, kes käis Peterburis vene keelt õppimas ja nägi vihmas välja nagu õnnetu kutsikas). Lõpuks võtsime ikka Pärnust bussi ja õhtuks olimegi Riias. Johhaidii ja huumorisoonetud ameeriklased!
Coventrysse saime Gatwickist kahtlaselt lihtsalt - autoga otse kesklinna.
Anywhoo - tuhkrud, chippyd, Birmingham, spliffid, Stratford, siider, halvad õudusfilmid, muusikapoed (OOOmuusikapoed!), õuduste maja, tuvid, inimesed, London, õe toredad sõbrad, viinadega tšehhi poisid, õlledega poola korvpallifännid (!), palju kõike.
Eile õhtul - udune, märg ja vihmane kodumets, sirelipõõsas akna all lookas. Värskus ja ööööölõhnad. Ja mu kallis kass.
Goodbye Babylon
Homme hommikul olen oma kompsu ja õega pärnu maanteel, pöial püsti ja tuju hea. Kui kõik läheb hästi, jõuame õhtuks Riiga ja sealt pärast loodetavasti õllest ja mõnusat õhtut lennujaamast Gatwicki. Siis uuesti pöidlad püsti ja let the good times begin.
Leedu reis oli piisavalt mõnna, et loota hea reisiaasta peale.
