Kuulan Iggy Popi ja...

...istun oma väikses maailmanurgas taaskord.

Reis oli tore! Algas ta kolmetunnise tee ääres seismisega (õe ja mingi kutiga Vermontist, kes käis Peterburis vene keelt õppimas ja nägi vihmas välja nagu õnnetu kutsikas). Lõpuks võtsime ikka Pärnust bussi ja õhtuks olimegi Riias. Johhaidii ja huumorisoonetud ameeriklased!

Coventrysse saime Gatwickist kahtlaselt lihtsalt - autoga otse kesklinna.

Anywhoo - tuhkrud, chippyd, Birmingham, spliffid, Stratford, siider, halvad õudusfilmid, muusikapoed (OOOmuusikapoed!), õuduste maja, tuvid, inimesed, London, õe toredad sõbrad, viinadega tšehhi poisid, õlledega poola korvpallifännid (!), palju kõike.

Eile õhtul - udune, märg ja vihmane kodumets, sirelipõõsas akna all lookas. Värskus ja ööööölõhnad. Ja mu kallis kass.

Goodbye Babylon

Homme hommikul olen oma kompsu ja õega pärnu maanteel, pöial püsti ja tuju hea. Kui kõik läheb hästi, jõuame õhtuks Riiga ja sealt pärast loodetavasti õllest ja mõnusat õhtut lennujaamast Gatwicki. Siis uuesti pöidlad püsti ja let the good times begin.

Leedu reis oli piisavalt mõnna, et loota hea reisiaasta peale.

my toys like me - where we are (2009)


quirky alt electro pop with a cute triphopish sound


rapidshare
myspace

breakfast at tiffany's

moon riveeer töin töin töin töin töin

A streetcar named desire


Kirg ja iha, eksole - väldi ja elad kuiva ja rõõmutut elu; andu ja muutud pärast kriiskavaid ja ulguvaid öid nõrgaks, värisevaks ja närviliseks. Kui oled tugev, lõpetad kui Stella, kelle ööd on kindlustatud lõpuni välja (ja nendega koos ka üksikud vihased hoobid), seda muidugi siis, kui just ei juhtu Stanley teele üks õnnetu hull, kes vajab paikapanemist...

tervitused andujatele
õnnistused tugevatele

siit midagi vana otsida on sulaselge mõttetus


DISKOTRON
suitsumasin, popidiot&värvilised tuled
piiritus, ei aitäh, mul on veel palju veini

kepi ja armastuse virvarrist väljub võitja ja pretensioonid kaovad
kevad ON KAUNIS

wanna get it on?

helesinisele koidule vastu, ajee
meri täiesti tasane ja peegelsile
peeglis oli kajakaid ja kive
ja need paratamatult poegivad kajakatõprad olidki põhjuseks miks pidi sama kiirelt tagasi kaldale sumpama

jätsime idülli, jätsime potentsiaalsed mälestused ja potentsiaalse romantika
pritsisin teda veel korra, ta kiljus, käis põõsas kusel ja pani riidesse

suitsud otsas, koju magama (miskipärast alati alles valendava taeva taustal)